Mitmel korral on taastujatega tulnud jutuks söögikohtade külastamine. Millal on õige aeg alustada ja kuidas oma valikuid teha?
Kodused toidud olid küll maitsvad, aga hing ihkas rahva sekka ja eriti tundsin ma puudust kohvikutes käimisest. Peas keerlesid unistused erinevatest söökidest ja jookidest ning igatsesin väljas söömist väga. Mingil hetkel tundsin, et nüüd olen valmis proovima.

Keegi meist ei tea, kuidas me erinevates olukordades reageerime. Näiteks kui kellegi lähedase, sõbra või tuttava tervisega midagi juhtub ja selle inimese elu ilmselgelt muutuma hakkab. On selgemast selgem, et insuldiinimese elu enam endine ei ole. Kui inimesel „vedas“ ja suudab peale insulti oma eluga edasi minna ja ise toimetada, siis prioriteedid on kindlasti muutunud.

Mis juhtub inimesega siis, kui tema töövõime ei ole enam sama, mis oli enne rasket haigust? Küsimus ei puuduta ainult insuldiinimesi, see puudutab kõiki, kel raske taastumisteekond läbida on. Ka neid, kel tervisega kõik korras, kuid vahepeal on tekkinud erinevatel asjaoludel töötamises paus.
Kirjeldan terviserikke läbi teinud inimese mõttemaailma, kes mingil hetkel seisab uuesti otsuste ja valikute ees, koos oma hirmude ja kahtlustega.