Mõnikord tundub, et asjad lahenevad lausa iseenesest või siis et aeg parandab kõik haavad. Nõndaviisi on tõesti kerge ja optimistlik mõelda, aga tegelikkuses see nii ei ole. Kui tervis on nõrk ja aeg-ajalt peab pidama võitlust erinevate terviseprobleemidega, siis pole seda vahvat parandavat aega ja iseenesest tekkinud lahendusi kusagilt võtta. Fakt on see, et ikka ise pead oma tervise eest seisma ning vastutama ja kuna ilmselgelt pole meist kõik teadlased või arstid, siis on mõistlik siiski kuulata tervise valdkonnas endast targemaid spetsialiste.

Paaril korral olen kirjutanud oma isiklikest kogemustest toiduga peale insuldi läbi ealmist. Täpsemalt, toitumisnõustamise teenusest läbi tööalase rehabilitatsiooni programmi, toitumishäirest ja sellega toimetulemisest, kuidas peale insulti uuesti leida endas julgus avalikke söögikohti külastada, kust alustada ning kõigist söögiga seotud teemadest, millega olen ise oma taastumisteekonnal kokku puutunud.
https://www.taastusstuudio.ee/taastumislugu/kui-toitumishaire-kimbutab 
https://www.taastusstuudio.ee/taastumislugu/kui-votaks-oma-toitumise-lopuks-kasile 
https://www.taastusstuudio.ee/taastumislugu/bon-appetit-head-isu

Kui taastumine liigub tasases tempos, aga õnneks ikka paremuse suunas ja hoiab meele optimistliku, siis leidub hädasid, mis võivad jääda kimbutama pikemaks ajaks. Üheks selliseks tujurikkujaks minu taastumisteekonnal on vereringehäired. Üks suur tüütus, häda ja viletsus, mis tasapisi progresseerub.