Kui keerulisemad ajad seljataha hakkasid jääma ja mingigi stabiilsus paistma hakkas, otsustasin üles otsida tervist edendavad ja toetavad ühingud, seltsid ja liidud, kus saaksin teistega kogemusi jagada ning infot vahetada. Võimalusel ka ise aktiivselt tervise teemal kaasa rääkida, teha ettepanekuid. Minu taastumisteekonna alguses sai selgeks, et informatsioon on meie riigis kulla hinnaga. Info ja teenused, mida tervisega kimpus olev inimene vajab, on küll ametiasutustes kusagil leti all olemas, kuid mulle tundub, et seda jagatakse ainult siis, kui tead „salasõna või parooli“. See tähendab seda, et endiselt on vaja tutvusi. Läbi oma kogemuse mõistsin, et üliolulist ja „salajast“ infot, mida tervise kaotanud inimesed enda heaks ära teha saavad, saab just niimoodi või googeldad interneti läbi. Eeldusel, et tead, mida otsid. :)

Kust ja millist abi üldse saab ning mida täpselt küsida? Ja abi all mõtlen ma kõike, mida ühel tõsise terviserikkega inimesel vaja läheb. Meenub nõukaaja elu, kus käsi pesi kätt ja onupojapoliitika ruulis. Ainult nii liikus info ja abi. 

Avaldan heameelega saladuse - need müstilised „salasõnad ja paroolid“ võib leida erinevatest liitudest, seltsidest ja ühingutest! Vajalik info liigub kiiresti, inimesed jagavad lahkesti oma kogemusi ja omavahel hoitakse kokku. Olen ise ühingute ja liitude tavaliige, toetaja liige, tuleb ette ka vabatahtliku rolli. Heategevus ei ole samuti meie perele võõras.

NB! Mõistlik on otsida üles endale sobiv ühing ja astu liikmeks (NB! Tutvu liikmeks astumise tingimustega!). Sellega teed endale suure teene s.t. oled põhjalikult informeeritud. Kui sinus on julgust, siis räägi kindlasti tervist puudutavatel teemadel kaasa, tee ettepanekuid ja ole innovaatline. Nii teed head oma teekonnakaaslastele, kes hetkel ja tulevikus läbivad samasugust keerulist rada. Sinu kogemuslugu on hindamatu väärtusega, jaga seda!

Mis kasu ühingutest/liitudest/seltsidest mulle on?

Peale insulti märkasin, et olen enda murega suhteliselt üksi. Ühelpoolt meditsiiniline abi oli olemas, pereliikmed, sõbrad, tuttavad olid samuti, aga teisalt oli puudu informatsioon, kuidas ja millist tuge/teenuseid riik pakub. Kuidas edasi? Emotsionaalse abi leidsin ma endale ise ja nii see sisemine tasakaalgi tasapisi saabus, kuid kõik muu oli teadmatus. Kodulehtedel võid ju lapata seda infot, mis kenasti ritta on seatud, aga siseinfo, mis tegelikult toimub, mis õigused ja võimalused sul tegelikult on, mis sammud on vaja ära teha selleks, et elu vähegi rööpasse tagasi saada...selle kohapeal oli suur must auk. :( Kui tead, mida otsid, siis võid tõesti midagi väga vajalikku leida. Mina ei teadnud, mida otsida. Siiani tilgub mulle aeg-ajalt olulist infot, millest polnud tol ajal (ja praegugi), õrna aimugi. Ja täna soovin ma tänada oma suurepäraseid ühingukaaslasi. Nendel on nii mõnedki raskemad kurvid juba seljataga ja oskavad mind suunata ametiasutustest abi otsima.

Olukorrale, kus said raske diagnoosi ning pöördud ühe konkreetse spetsialisti poole (nt.sotsiaaltöötaja), kes annab selge ülevaate dokumentidest ja taotlustest mida on vaja esitada ning mis õigused ning võimalused sul üldse on, riigipoolne täislahendus kahjuks puudub. Sellist spetsialisti, kes kogu info kokku paneb ja inimese nö teele saadab, kahjuks veel ei ole. Aga olen siiski optimistlik ja lootus jääb. Ametnikud on muidugi olemas ja teevad oma tööd, aga stiilis, mida küsid, seda saad (ideaalis). Kui küsida ei oska, siis kahjuks pusi ise edasi. Näiliselt on info justkui kodulehtedel olemas, aga ridade vahelt peenikese kirja lugemiseks sulle luupi ei anta. :) Avasta ja otsi ise. Ja kui tutvusi on, siis kasuta neid.

Sellepärast ma julgustangi raske haiguse läbi teinud inimesi (nt.puuetega inimesed) liituma ühingute, seltside ning liitudega. Et oleksite nö omade seas ja vajalik info oleks läbi teiste kogemuste kiiresti kättesaadav ning saaksite ise kaasa rääkida ja teha konstruktiivseid ettepanekuid olukorra parandamiseks teatud ametiasutustes. Üksik hüüdja hääl kõrbes ei kostu väga kaugele, ühendage jõud teistega ja nii kõlab hääl valjemini!

Minu organisatsioonidesse kuulumise nimekirjaga saab tutvuda siin:
https://www.taastusstuudio.ee/minust/taastusstuudiost/kuulumine-organisatsioonidesse

NB! On oluline teada, et üle Eesti on olemas ka erinevad vestlusringid ja tugigrupid nii taastujatele kui lähedastele, kus tavaliselt keskendutakse kindlale haigusele/diagnoosile ja sellega toimetulemisele. Kohad, kus minu meelest inimesel avaneb suurepärane võimalus esitada küsimusi, kuulata kogemuslugusid ja saada olulist informatsiooni kindla diagnoosi kohta. Kasutage seda võimalust, koos on kergem!

Lisaks soovin ära märkida selle mõtte, et ametiasutuses füüsiliselt kohapeal käimine töötab paremini ja sel juhul võib info paremini liikuda. Mina e-riigi kodanikuna eelistan oma asju ajada eletrooniliselt. Ja esimesed tagasilöögid sain päris alguses kätte. Info ei liikunud ja mõned tegevused eeldasid kindlasti ametiasutuses kohapeal käimist. Ka sel perioodil, kui veel alguses voodihaige olin. Mõtlesin, et kuidas ma siis koos voodiga ennast sinna ametiasutuse teenindussaali rullin?!? :) Soovitati kirjutada pereliikmele volitus. Kas päriselt või?? Meil on ju e-riik! Olin hämmingus, aga sain oma toimingud pereliikme abiga õnneks tehtud. Ka puuet tasub taotleda või uuendada kohapeal koos spetsialistiga, sest möödaminnes võid saada temalt enda jaoks olulist infot. Olen endiselt suur e-teenuste toetaja ja jätkan sellega. Täna olen lihtsalt targem ja kogenum ning oskan ise õigeid küsimusi esitada.
Kogemused õpetavad! ;)