1. Tehke päeva jooksul meedia jälgimises pause

Kuna meedia teatab aina enamatest viirusesse haigestumise juhtumitest ja ka surmajuhtumitest üle kogu maailma, võivad mure- ja ärevustunne kiiresti kasvada. Kuigi on väga oluline toimuvaga kursis olla, siis on mõistlik teha päeva jooksul meedia jälgimisest pause. Kusjuures jälgida tasub ainult usaldusväärseid allikaid! Kui teil on keeruline olla meediast eemal, siis tasub pausi võtmise ajal sulgeda kõik meediakanalid (nt. TV, raadio, arvuti) ja lülitada nutitelefonis internet ajutiselt välja. Müüdid ja valeinfo tekitavad asjatut ärevust ja paanikat. Hoidugem siis teadlikult sellest!

2. Hoidke ühendust lähedastega ja sõpradega

Kõige rohkem puudutab see neid, kes elavad üksinda (peamiselt vanemad inimesed), oma perest eraldi, eemal. Helistage või kirjutage (e-post, sotsiaalmeedia) oma pereliikmetele/sõpradele/tuttavatele, hoidke lihtsalt ühendust. Kui tutvusringkond on väike või üldse puudub, siis on tavaliselt meelelahutuse pakkujaks tele- ja raadiosaated. Tänases olukorras võiks vaadata rohkem meelelahutussaateid, aga nagu juba eelnevalt mainitud, siis võimalusel natuke piirata üleüldist meedia jälgimist. Miks mitte soojendada üles mõned vanad sõprussuhted ja tutvused, näiteks kasutada sotsiaalmeediat jt. suhtluskanaleid. Kui siiski juhtub, et ärevustunne muutub igapäevaseks häirivaks kaaslaseks, mistõttu halveneb oluliselt üldine tervislik seisund, võiks teavitada oma perearsti. 

NB!Tugeva ärevuse leevendamiseks võib kiirelt aidata tuntud hingamisharjutus: 4 sek hinga sisse, 4 sek hoia hinge kinni, 4 sek hinga välja. Klaas külma vett ja värske õhk on ka suureks abiks.

3. Vajadusel pidage nõu oma perearstiga

Kui tunnete, et tervis on oluliselt halvenenud, võtke kindlasti ühendust oma perearstiga. Mõnikord võib riskigrupi inimesel (nt. raskest haigusest taastujal) tekkida ärevus- ja ebakindlustunne üsna kiiresti. Peas keerleb üks hirmutav küsimus - „ aga äkki olen ma kusagilt ka selle hirmutava viiruse saanud ja minu tervis hakkab nüüd halvenema?!“, kuigi kindlaid haiguse sümptomeid ei ole. Hirmutunne, et äkki... Selles, et nõrgema tervisega inimene raske viiruse ees suurt hirmu tunneb, ei ole midagi kummalist. Väike ärevustunne käib taastuja igapäeva elu juurde ja selleks ei ole palju vajagi, piisab isegi vähemast, nt kasvõi nõrgast peavalust. Lihtsalt hetkel see ärevustunne on natuke rohkem võimendunud, arvestades kõiki asjaolusid. Ka sel juhul võib anda vestlus oma perearstiga kindlama enesetunde ning annab hingerahu tagasi. Samuti võib võimalusel konsulteerida ka vaimse tervise spetsialistiga. Oluline on taastada peamine fookus – jätkata enda tervise jälgimise ja kaitsmisega ning säilitada rahu.
Asjakohast infortmatsiooni saab järgmistelt infotelefonidelt:

1247 Kriisitelefon
11220 Perearsti nõuandetelefon
112 Hädaabinumber

4. Igavust ja sisemist rahutust leevenda seltskonnamängude, hobide ja huumoriga

Sel keerulisel ajal leiate kindlasti rohkem aega iseendale ja oma hobidele (millega on võimalik tegeleda koduses keskkonnas). Lugemine, joonistamine, lauamängud, koos toiduvalmistamine, (pere) koduvideote ja fotode vaatamine, pillimäng, uue muusikariista õppimine jne. Nimekiri on väga pikk, mida kõike saab teha. Kvaliteetaeg perega ei tähenda ainult väljas käimist, vaid ka kodus saab koos toredalt aega veeta. Tuleb ainult meelde tuletada, kuidas see minevikus käis, kui tehnoloogia oli veel lapsekingades ja inimeste elutempo oli oluliselt aeglasem. Vihjeks võib anda siin lauamängud, sõnamängud, pusled, arutelud, uute ühiste plaanide tegemine, üksteise ärakuulamine (mured ja rõõmud), koos perega huumorisaadete/videoklippide vaatamine. Mõõdukas kogus huumorit igas päevas hoiab vaimu virge!
Noortel on loomulikult võimalus vabal ajal kasutada nutimaailma ja arvutimaailma, kuhu võiks vahele lisada ka raamatute lugemise, oma asjade korrastamise ja sorteerimise, mängimise pereliimetega (õed/vennad) ja lemmikloomadega.
Ka kodu koristamine ja asjade sorteerimine on rahustav tegevus, samas ka kasulik. Sportimine on mõnes mõttes piiratud, kuid samas on võimalik ka koduseinte vahel suurepäraselt ennast liigutada.

5. Pöörake tähelepanu oma vaimule ja füüsisele

Kodukontoris tööd tehes ei istuta lauataga väga teistmoodi, kui kontoriruumis olles. Kõik istuva tööga seotud tähelepanekud kehtivad ka kodukontoris. Peamised soovitused on ikka seotud istumisasendiga ja nimekiri lõppeb alati sellega, et soovitatakse vahepeal püsti tõusta ja ennast liigutada, teha kasvõi lihtsamaid võimlemisharjutusi.
Keeruliseks läheb neil, kes harjunud käima korrapäraselt jõusaalis või teevad muud trenni. Piirangud võivad teha inimese ärevaks ja stress on kerge tekkima. Ärevuse leevendamiseks on mõistlik panna paika kodune harjutusteprogramm, sest liikumine ja liigutamine vähendab stressi. Olgem ise leidlikud!

Eriti oluline on liikumine neile, kelle igapäevaosaks on füsioteraapia. Ka kodus saab edukalt teha valikulisi harjutusi, mida teraapiatundides eelnevalt on füsioterapeudi juhendamisel tehtud. On väga tähtis hoida ennast liikumises, ka kodusel reźiimil olles. Värskes õhus viibimine on oluline ning lühike jalutuskäik looduses või kodutänavatel teeb ainult head ja hoiab meeleolu positiivsena. Kui teiste inimestega kokku ei puutu ja pidada rangelt kinni kõikidest hügieeninõuetest, võib rahulik olla. Sama kehtib ka tegevusteraapia osas. Tuleb olla leidlik ja kasutada lihtsaid koduseid vahendeid harjutuste tegemiseks. Kui võimalik, hoidke ühendust oma terapeutidega ja küsige distantsilt nõu. NB!Teemal - tervislik toitumine kriisiajal - kirjutan lähiajal kindlasti eraldi!
Need inimesed, kes erinevatel tervislikel põhjustel ise kodust välja ei pääse, võiksid istuda päeval mõned minutid rõdul, et hingata värkset õhku ja nautida päikesevalgust. Kui ise aknaid/uksi avada ei saa ning rõdul istumise võimalus puudub, siis paluda oma pereliikmel või nt. abistajal lihtsalt õhutada oma tube. Värske õhk ja päikesevalgus teeb meid kõiki positiivsemaks ja aitab selle keerulise aja üle elada.

NB! Kodukontoris töötajate põhiline mure on töödistsipliini puudumine ja kaootilisus. Ilma tavapärase töökeskkonnata ei osata oma päeva planeerida ja prioriteete töös seada. Ärevustunne on kiire tekkima. Päevarutiin on hetkel segamini löödud ja kuidas siis leida seda õiget rütmi? Aitavad ikka teada-tuntud ajajuhtimise võtted ja päevarutiini kellaajaline paika panemine. Sama kehtib ka kooliõpilastele, kes ei suuda koduõppel olles keskenduda. Kindel rutiin/tegevuskava päevaks vähendab ärevustunnet oluliselt.
Olgem tähelepanelikud ja hoidkem oma tervist!