Kommenteeri

Investeering tervisesse

Mulle väga meeldib üks Eesti vanasõna:
„ Olgu kuhi kulda vai mägi hõbedat - kui tervist ei ole, ei massa kõik midagi!“ 
Nagu enamus meist teab, siis tervis on kõige alus! Selle teadmiseni ei jõuta alati kohe, vaid enamasti juhtub see siis, kui on näiteks läbi elatud mõni raske haigus või õnnetus, mille tagajärjed võivad olla laastavad. Mina ise sain ka aru sellest alles siis, kui terviserike oli mind juba läbi raputanud. Need keerulised kogemused panevadki hindama seda, mis tundus enne nii iseenesest mõistetav. Rasked haigused juhtuvad ju kusagil mujal, kaugemal, teistega – kas tuleb tuttav ette selline mõttekäik? 😊 Koos terviseaktsiatega hakkavad paralleelselt kerkima ka ajaaktsiad. Aeg omandab hetkega kullahinna. Peale insulti hakkasin aega veel rohkem väärtustama, iga sekund ja minut loeb ning on tähtis. Mõnikord on aeg suur defitsiit, homset ei pruugi tulla. Samas ei saa ka elada hirmus, et homset võib olla ei tulegi. Lihtsalt prioriteedid tuleb paika panna ja tegutseda nii nagu jõudu ja jaksu on. Mõnel päeval on seda rohkem, mõnel päeval vähem.

Moodne sõna see - investeerimine - tänapäeval on, kas pole? Kõik investeerivad. Minagi investeerin oma tervisesse. Igas mõttes, kuid peamiselt investeerin oma aega.
Kui kuulen väidet, et ei ole võimalik aega maha võtta, et turgutada oma tervist, siis ilmselgelt on ütlejal prioriteedid paigast ära. Samal ajal leitakse aega, et investeerida kulda või kinnisvarasse, aga oma tervisesse??...khm. Ma ei soovi hakata moraali lugema, kuidas elama peab, aga mina elasin ka seda nö kiiret elu. Teiste soovid olid alati esikohal, samuti minu töö, tervisega tegelesin ainult siis, kui probleem juba välja paistis ja ignoreerida ei olnud enam võimalik. Soojale maale kolimisest ma juba eelnevalt kirjutasin ja seal olid mängus tõesti tugevad põhjused, mida eirata ei olnud enam võimalik.
https://www.taastusstuudio.ee/taastumislugu/kuidas-soe-kliima-tervist-mojutab

Kuidas ma siis oma tervisesse investeerin?
Nagu juba öeldud, siis peamiselt on aeg see, mida ma enda jaoks leian. Peale insulti ma suurem asi spordihai ei ole, tüsistused lihtsad seavad teatud piirangud. Sellest hoolimata liigun iga päev palju, peamiselt kõnnin. Mul on kõndimises must vöö. Hoidke alt! 😊
Viis aastat igapäevast jalutamist ja kõndimist on mind toonud siia, kus ma täna olen ehk siis voodihaigest tagasi kõndijate sekka. Kõnnin mõistlikult palju, ma ei koorma ennast ja ei sunni takka. Ikka nii, nagu jaksu on. Kui jaksu on vähem, siis jalutan rahulikult, teen pause, vajadusel istun hetkeks. Liikumine teeb head nii füüsisele, kui ajule! Mina olengi selle mõtte järgi toimetanud, ikka tasa ja targu. Alles hiljuti liitusin ühe toreda klubiga, kus positiivse ellusuhtumisega inimesed kõnnivad maha kilomeetreid. Rõõmuga tõden, et minusuguseid kõndijaid on päris palju. Enamus neist tegelevad õnneks ennetamisega, mina tagajärgedega. Põnev ettevõtmine, „küünarnukitunne“, aitab kindlasti kaasa!
2016 a. fotol olen oma esimesel, kodust eemal, jalustuskäigul. Distants 200m, samm tudises ja hirm oli suur. Jube tunne on täiskasvanuna õppida uuesti kõndima, tasakaalu hoidma. 2021 tehtud fotol, täpselt viis aastat hiljem, on distantsid pikemad ja kindlustunnet kordades rohkem. Kokkuvõttes, harjutamine teeb meistriks! 😊

Ma võtan aega, et ennast ka kodus olles liigutada. Kui tavalises olukorras käin teraapiates ja järgin täpselt füsioterapeudi ja tegevusterapeudi soovitusi, siis kurja viirustralli jooksul olen pidanud neid soovitusi järgima koduses keskkonnas. Ma hoian ise nö kätt pulsil ja vahelduva eduga teen harjutusi, sest insuldist taastudes kahjuks muudmoodi välja ei vea. Enesedistsipliin, järjepidevus, kannatlikkus – ikka need kolm sõna, mida olen alati rõhutanud. Need viivad punktist A punkti B.
https://www.taastusstuudio.ee/taastumislugu/teraapiad-teevad-imet
Lisaks võtan ma aega, et süveneda toitumise teemasse. Hoian oma söömisharjumustel endiselt silma peal, sest toitumishäire ei kao iseenesest kuhugi. See vupsab välja kohe, kui on natuke rohkem stressi või pinget, ka siis, kui tervis natuke vigurdab. Olen ka toitumisest varem otse ja ausalt kirjutanud.
https://www.taastusstuudio.ee/taastumislugu/kui-votaks-oma-toitumise-lopuks-kasile
NB! Tervisesse võib investeerida nii rahas kui ajas, seega ettekäändeid ei ole. Ühte neist kahest on sul kindlasti, kui mitte mõlemat. No excuses!
Pea oma arstiga ja spetsialistidega nõu, millist terviseturgutust vajad ja tee kohe algust. Oodata ei ole siin midagi, „taksomeeter tikub“! 😊 Alusta võimalusel lihtsast jalutamisest ja tempokam kõndimine võta ette siis, kui jaksad rohkem. Ma ei aja kedagi jõusaali kangidega vehkima, julgustan lihtsalt liigutama, tasapisi, aga kindlalt. Kõik muud teraapiad, mis aitavad paremini liikuma, võta ette ASAP. Insuldiinimestele tuletan veelkord meelde, et igapäevane liikumine teeb ajule head. 
Pea meeles, et mööda kellegi poolt juba sissetallatud radu on lihtsam kõndida. Kui minu mõtted ja kogemused sind kõnetavad, siis astu aga julgesti mööda neid radu, küllap leiad siit seda, mida oma taastumisteekonnal vajad!

NB! Iga nädal uus postitus! Hoia Taastusstuudio Facebooki lehel silma peal!
https://www.facebook.com/taastusstuudio

Lisa kommentaar

Email again: