Reisida mulle meeldib, eriti pikemad puhkusereisid on mõnusad. Mõni aasta tagasi aga selgus, et reisimine on minu jaoks hirmuäratav. Igasugune transpordiga sõit tekitas alguses ärevust ja hirme. Kartsin ülerahvastatud ühistransporte (liinibuss, tramm, troll), lennukiga lennata, kiiret sõitu sõiduautoga, loksutavat laeva ja mida kõike veel. Kujutasin endale ette, kuidas iga sõit, hoolimata transpordivahendist, lõppeb katastroofiga. Olgem täpsed – järgmise insuldiga. Pidev hirm tiksus kuklas ja mingil hetkel mõistsin, et nii enam ei saa edasi elada. Mõtlesin, et tuleb hakata selle teemaga tegelema ja hirme ületama, kui ma soovin endale normaalset elu. Nüüd ja kohe, ilma ettekääneteta. Mõtlesin läbi, millise transpordivahendiga sõitmine mind täpsemalt hirmutab ning püüdsin seda hirmutunnet analüüsida, detailideni. Oli aeg alustada proovisõitudega, päris algusest.