See aasta tuleb kevad teisiti...nagu tuntud luuleridades kirjas...ja teisti ta tuligi. Viimane poolteist kuud on möödunud eriolukorra lipu all, mis ei tähenda, et minu taastumisteekond on jäänud tagaplaanile. Korraks nagu tunduski, et koroonaviiruse teema hakkas kõike varjutama, kuid mingil hetkel märkasin, et tegelikult minu taastumisprotsess kulges ja kulgeb ka praegu omas rütmis. Imelist tervenemist ei ole kahjuks toimunud, ikka ja jälle tuleb ette hetki, mis mulle minu tegelikust tervislikust olukorrast märku annavad. Koroonakriis ei kaotanud võluväel ära minu igapäevaseid terviseprobleeme. Kõik on endiselt alles ja taastub omas tempos, minu enda iseseisval juhtimisel. Hetkel tuleb mul olla kannatlik ja pidada vastu seni, kuni taastuskeskus alustab oma tavapärast toimimist. Ootan nagu Tallinki kruiisilaevad sadamas, millal saab uuesti teele asuda, sest paigalseis ei muuda midagi paremaks! :)